Well, well, well...

..look what we don't have in here

Kell on 1 öösel ja mul on homme kool. Jah, kool. Pärast poolt aastat madalseisu võtsin end lõpuks kätte ja asusin uuesti koolipinki nühkima. Kui õige või vale otsus see oli, näitab aeg. Või näitas juba? Anyhow, viimasel ajal on kõik vastu taevast lennanud - noh Super Blood Moonmoon and stuff. Nali. Tähendab blood moon polnud nali. Teine nali oli nali. Tegeliult pole kumbki nali. Ma ei tea, mida ma ajan.

Vahepeal on suvi märkamatult mööda tuisanud, otse vastu puud. Koos minuga. Ribadeks, kildudeks, who cares, I don't. Tegelt care'in küll. Liigagi palju. Aga milline jäärapäine idioot üldse üritaks midagi korda teha enne, kui liiga hilja on. Ja isegi siis on juba ammu hilja. Ja siis pole enam midagi. Jah.

MA IGATSEN TOHUTULT OMA HIIGLASLIKKU VOODIT

See öeldud, siis ka Pärnut. Ma igatsen iseseisvat elu, üksi ja koos Krissuga. Muidugi mu pimedate ööde põhilist seltsimees Frodot ka! Seetõttu olen jälle mingis faking nullpunktis. Miks ma ära tulin? Miks ma nii taun olen? Miks ma alles siis elama hakkasin, kui selleks juba liiga hilja oli? Mismoodi mängis rolli elukohtade vahetamine Pärnus? Kas kõik pidigi viima Tallinnani? Kas mu ellu oli vaja breakdown vol 99? Ja miks ma ei suuda minevikuta elada...

Tegelt on mul nii palju jutustada. Aga ma teen seda omaette, asjad tuleb selgeks kirjutada, sest praegu on küll kõik päris sasipundar, ja aina hullemaks läheb. I don't need this SHITTTTT!!! On öeldud, et asjad saavad selgeks siis, kui sa neist kellegagi räägid, isegi, kui nemad ei kuula - on küll nii, ise usun kui tahan,

Enough of masetoonidest, ehk tuleb midagi lõbusat ka kunagi pähe.

I miss every little thing.

And every little thing

is gonna be alright.

3+2=5

 Raisatud aega tagasi teha ei saa. Nüüd tean, mis oleksin pidanud tegema, nüüd. Erilist kasu sellest ei ole, kuid õnneks ei ole ka veel liiga hilja taasalustada.

 Võib öelda, et langesin omaenda nullpunkti. Olen leidnud selle punkti, mis sunnib mind tegutsema ja üles poole sihtima.

 Mul on suvaline töö, mida eluaeg pole absoluutselt kavas teha, liialt väike palk, et maksa liiga kallist korterit ja haridus, mis pole mitte kuidagi ennast ära tasunud. 

Ma tahan elada!

 Ma tahan olla keegi iseenda jaoks, tunda ennast hästi ja näha maailma. Aga ma olen kinni surutud. Seda üht päeva, kui langesin hetkeks natuke liiga sügavasse masendusse, mille jooksul tegin oma mõtetes üüratu sammu tagasi, oli hädasti vaja. Võibolla oli see vale aeg, võibolla oleks olnud selleks parem aeg, võibolla oli midagi siin veel ootamas. Aga spontaanselt otsustades tundus see võimatult hea otsus. Ma lähen koju...

et minna edasi.

"I still don't understand why my accent is sexy... I just talk lol"

Viimasel ajal olen leidnud endas Omegle-hinge :D Lihtsalt hämmastav, milliseid inimesi maailmas on, ja ma ei mõtle olematu vända kangutajaid, vaid reaalseid mõistlikku juttu ajavaid inimesi. Ja otseloomulikult kutte! Kuigi kunagi suhtlesin ühe tüdrukuga ka, kes isegi ei olnud tolleaegses chatroulettes tavapärase lesbi teema peal väljas :P No on ju hämmastav see suur ja kirju maailm...

Olles oma riigi eest väljas kõigi nende indialaste ja arabica kohvide seltsis, siis tuleks kasuks teada oma riigist midagi, sest "Well I live in a little place called Estonia." "OOOOOH tell me more about that little place, what's the food like?"
Aga tuleb välja, et mina ei tea meie Eestist ikka mitte muttigi.
Mulle seletatakse maad ja ilmad kokku fish and chipsist ja iiri keelest (mille olemasolust ma kunagi kindlasti kuskilt teadsin, aga sel hetkel täieliku dumbfucki mulje jätsin, sest üllatusin ülemäära), ning mida mina teen? Räägin usust, mida meil ei ole; räägin toitudest, mis on teistest rahvusköökidest tulnud ja ärgem unustagem krõpsu!!

Sometimes i wish i was still in school

Miks?

• Ma teaksin une pealt kus, mis aastal, päeval ja kellaajal Eesti iseseisvus välja kuulutati. Kes meid enda vahel jaganud on kui Oscariväärilist rändauhinda ja mida peitis enda taga laulev revolutsioon.
• Mu ingliskeel oleks parem kui kõige sügavama ja seksikama häälega briti poissmehel
• Sõpse tahaks ka näha

Loodetavasti tahavad sõpsid mind ka näha, ja selleks on kuni kolmapäevani aegaaaaa. Kuid see pole veel kõik...Broneerides paketi "Kus on Kätu?" enne tähtaja möödumist (parim enne: 24.09.2014), on just Sinul suurim võimalus teda kohata ja seda Tallinna linnas. Helista kohe ja saa osaks uskumatust kohtumisest!

Kellelgi tuli täna kirjutamise isu :)

Ausaltöeldes ma ei tunne enda vasaku käe sõrmeotsi, aga see selleks. Võtsin täna kätte ja õppisin täie tõsidusega mängima oma lemmiklugu The Neighbourhood - Sweater Weather. NELI TUNDI tinistasin põhimõtteliselt ühte ja sama meloodiat. Vedas Krissul, et ta laeva peal on :P

AGA ma lihtsalt jumaldan seda laulu suve algusest peale, see lõugab mul päevad & ööd läbi, ning juba hakkab kätte jõudma oktoober.

Kas ma väsin sellest loost iialgi ära? MA väga loodan, et mitte!!! Eriti, kui seal on selline solist, et jumal hoia jeesus kristust ja mariat ka

Tegelikult ma ei ole kitarriinimene. Tegelt ei ole ma üldse inimene, kui nii võtta. Aga klaveril seda toredat lugu mängida on lihtsalt..... MUL EI OLE PRAEGU KLAVERIT KUSKILT VÕTTA. Sellepärast mõtlesingi, et võiks oma kaunid küüned maha raiuda ja proovida kitarril seda tinistada. Since mu korterikaaslane on ka väike kitarrientusiast, siis polnud vaja kaugele kidra otsima minna, ja temal ma palusin viisakalt juba ammu see selgeks õppida, niiet põhiakordid ja muud vigurivändad olid enne otsustavat sammu juba käes.

Kõige toredam on see, et nagu klaveril, siis ka ootamatult tegin ma kitarril endale mõned käigud lihtsamaks. Selle ma avastasin siis kui ma mingisuguseid asju vaatasin. Algul muidugi langesin depressiooni, et ma ei saa oma lühikeste näppudega mitte midagi tehtud, aga lõppkokkuvõttes tuli vist päris ilus lauluke sellest pillikastist välja, niiet mina olen rahul. Siinkohal tänan oma muusikalist kuulmist, mille ma ilmselt pärinud olen kogemata, sest jällegi, nootidest ei tea ma erilist midagi. Uskumatu lausa, et ma käisin lauluklassis ja särki.  Aga no, kuni ma oma kuulmisega uhkustada saan ja lood mängitud, siis vahet ju ei ole :D

Ma arvan, et nüüd, kus mul on see lugu niipalju selge, et veerides mängin selle ära, siis võib bändi looma hakata. Who's in? :D:D

Mis tõmbab mind sinu poole? Millepärast ootan, teades, et midagi enamat ei tule, ja miks kurat on neid unistusi, mis iialgi ei sure?